10. Telnet

Telnet on TCP/IP rakenduskihi protokoll, mis tagab arvutiressursside kaugkasutuse virtuaalterminali re iimis. Telnet protokoll on mingil määral baasprotokolliks kõigile teistele Interneti protokollidele: tema läbi saab "mängida" kõiki ülejäänuid protokolle. Seetõttu on ta äärmiselt oluline riist süsteemi administraatoritele ja rakenduste projekteerijatele. Tema osatähtsus tavakasutajatele kipub üha uute ja uute rakenduste ilmumisega kahanema, kuid temast arusaamine on äärmiselt oluline Interneti mõistmiseks.

Rakenduse kasutamiseks tuleb anda oma arvuti käsurealt korraldus:

telnet [<arvuti nimi>[ <pordi nimi>]]

Sellega Te stardite oma koduarvutis telnet klientprogrammi, mis üritab kontakteeruda korralduses näidatud arvuti telnet deemoniga (serverprogrammiga). Need, kes ei armasta maailmas midagi muud, kui WWW lehitsejaid, kasutavad arvatavasti selleks universaalset ressursiviita: telnet://miski.kuskil.maal:port/. Olenevalt klientprogrammist, võib Teie käsutuses olla rida suvandeid. Serverarvuti küsib Teilt kasutajanime ja parooli. Kui Teil õnnestub meldimisprotseduur läbida, olete kaugarvutis ja Teil on seal samad õigused ja võimalused, mis "lähikasutajalgi". Internetis võib kohata arvuteid, kuhu pääsete sisse ilma paroolita, või üldkasutava parooliga. Reeglina ei saa Te sel juhul kasutada selle arvuti kõiki ressursse, vaid Te satute mingisse kindlasse keskkonda, milles Te võite anda piiratud hulga korraldusi. Nii on organiseeritud nn arhiivide kasutamine (vaatame järgmises peatükis); otsing andmebaasides, raamatukogude kataloogides; Interneti mängud jms.

Olles meldinud Teise arvutisse on Teil võimalik paokorraldusega lülitada ennast lokaalarvuti klientprogrammi käsureziimi. Paokorralduseks on tavaliselt sõrmisekombinatsioon '^]', kuid võib olla süsteemiti erinev (näiteks '^T'. Kui Te soovite seda võimalust kasutada, siis peate jälgima pärast telnet korraldust ekraanile tekkivaid teateid. need on umbes sellised:

Trying ...
Connected to kadri.ut.ee
Escape character is '^]'
...

Lülitades end kaugarvuti keskkonnast telnet käsure iimi, tekib Teie ekraanile viip:

telnet>

Märgime, et samasse re iimi satute Te ka juhul, kui stardite telnet korralduse ilma arvuti nimeta, või kui Teil ei õnnestunud näidatud kaugarvutiga ühendust saada. Kasutajal on nüüd võimalus anda korraldusi oma klientprogrammile. Loetleme neist enamlevinumad ja olulisemad:

close
Korraldus suleb seose kaugarvutiga. Kui Te näitasite telnet korralduses ka arvuti nime, siis Te väljute täielikult telnet reþiimist.
open <arvuti nimi>
Lokaalarvuti püüab luua ühenduse näidatud arvutiga. Enne open korraldust Te peate eelnevalt sulgema eelmise sese.
set echo
Korraldus lülitab sisse ja välja lokaalkaja. "Kaja" on protsess, mille tulemusena kuvatakse Teie poolt valitud märgid arvuti ekraanile. Tavaliselt starditakse telnet väljalülitatud lokaalkajaga. Töötab ainult kaugkaja: kaugarvuti saadab temani jõudnud märgid tagasi Teie ekraanile. Sellest ka sõrmistikult valitud märkide ekraanile tekkimise mõningane viivitus kaugete arvutite puhul. Töötades teisel kontinendil asuva arvutiga käivad kõik Teie poolt valitud märgid läbi üsna pika tee: edasi tagasi läbi kümnete arvutite kümnete tuhandete kilomeetrite kaugusele (kui mõni lõik läbitakse satelliitside kaudu, on see vahemaa isegi sadades tuhandetes kilomeetrtes). Kui Teie poolt sisestatud märke ei kuvata (küll aga saate vastused kaugarvutitelt), või kui Teie ekraanile tekib sisestatud tekst kahekordselt, on sobiv proovida seda lülitit.
set escape <märk>
Kui Teile ei meeldi miskipärast arvuti poolt vaikimisi pakutav paokood, siis võite valida seda korraldust kasutades omale meelepärasema. Hädasti on seda vaja, kui Te telnettite arvutist A arvutisse B ja sealt edasi arvutisse C. Kui Te pole muutnud paokoodi, siis väljudes arvutist C, võite Te sattuda arvutisse A, kuna nii AB kui ka BC ühenduses võis olla sama paokood. Seda läheb mul vaja üsna sagedasti. Esiteks, minu PC eesti klaviatuuril on märgi "]" valimiseks vaja valida 'Alt Gr 9'. Kui ma lisan sinna ctrl märgi, peab mul olema kolm sõrme ja millegipärast see ka ei aita. Teiseks, kui ma töötan kaugarvuti mingis rakenduses (näiteks vi-s), siis seal on ka vaja seda kombinatsiooni vi käsure iimi minekuks. Kolmandaks võib see kokku langeda teie terminaliemulaatori (mina kasutan selleks kermit programmi) paokoodiga.
quit
Väljumine telnet käsure iimist.
z
Teie telnet ühendus katkestatakse ajutiselt ja Teil on võimalus anda korraldusi lokaalarvuti alamshellis. Naasmiseks kaugarvutisse tagab tavaliselt korraldus fg (foreground). Mängides "mudamängu" või lobisedes kaugarvuti "jututoas", saab nii vajadusel ka kiireid tööülesandeid täita, ilma "ülitähtsat" ühendust katkestamata.
Carriage Return
Tühi korraldus (vajutus Enter sõrmisele), viib Teid käsure iimist tagasi kaugarvutisse.
status
Korraldusega saate infot oma sisundist.

Need ja paljud teised telnet ühendust häälestavad parameetrid on võimalik salvestada kodukataloogi .telnetrc faili. Iga arvuti jaoks võite omada spetsiifilist häälestust. Selle faili read algavad arvuti nimega, millele järgnevad telnet käsureziimi korraldused.

Pordid

TCP/IP rakenduskihi teenused on nummerdatud. Nii kannab e-kirjade vahetamiseks kasutatav SMTP protokoll numbrit 25, FTP - 21, USENETi protokoll NNTP - 119, telnet 23 jne. Seda numbrit nimetatakse "pordi numbriks" e väratiks. Esimesed 1024 porti on reserveeritud Interneti standartfunkktsioonideks, sealt edasi kuni numbrini 256x256 on nende kasutamine vabam. Kui Te projekteerite ja realiseerite mingi uue TCP/IP teenuse, siis on hea failist /etc/services vaadata, kas see number ei ole juba mingi tuntud rakenduse, või siis Teie serveris juba funktsioneeriva rakenduse poolt juba hõivatud.

Telnettimist mingisse porti saab kasutada Interneti teenuste testimiseks. Nii saab läbi mängida mistahes Interneti teenuse infovahetuse detailides. Näiteks, kui Teie kirjavahetusprogramm töötab korrektselt, siis võite Te e-kirja saata ka telnet korraldusega umbes niimoodi.

NB! Järgnevat näidet ärge startige Teile tundmatusse arvutisse. Küsige selleks luba vastava arvuti süsteemiadministraatorilt. Suure tõenäosusega Te teete siin vigu, millest arvuti informeerib süsteemiadministraatorit, kes omakorda interpreteerib Teie tegevust tõenäoliselt sissemurdmiskatsena. Ohutult võite seda teha oma koduarvutiga, või tööjaamas, kus olete ainuke kasutaja. Kuskil siin on piir, kust peaks lõppema Teie huvi tundmatu arvuti suhtes.

$ telnet lapimaa.fi 25

Trying 199.199.199.1... 
Connected to lapimaa.fi.
Escape character is '^'.
220 lapimaa.fi Server SMTP.

mail from:pikuke@setumaa.ee

250 OK

rcpt to:jouluvana@lapimaa.fi

250 Recipient OK.

data

354 Enter Mail, end by line with only '.'

Tuu mullõ hobõnõ

.

250 Mail accepted.

quit

Connection closed by foreign host.

Analoogselt töötavad Interneti kõikide rakenduste protokollid. Nende teadasaamiseks tuleb Teil muidugi süveneda vastavate protokollide kirjeldustesse. Eestis on need kindlasti olemas serveris ftp://ftp.vs.ee/.

Mittestandardseid porte kasutatakse Internetis üsna laialdaselt: otsingud andmebaasides, mängud, jutukad jne. Selline vajadus tekib ka siis, kui ühes arvutis soovitakse startida mitu ühetüübilist serverit (näiteks WWW serverit). Et eristada põhiserverit täiendavast, omistatakse ühele neist mittestandardne number.

IBM suurarvutid

Arvutifirmadest maailma infotehnoloogiat vast enim mõjutanud IBM firma kasutab oma suurarvutites firmasiseseid standardeid. Seetõttu on nendega suhtlemisel hulga iseärasusi. Internet on paljuski võtnud malli IBM suurarvutite arvutivõrgust BITNet (Because It's Time). Nüüdseks on Interneti ja BITNeti teenused enam vähem seostatud. Vene ajal elnud ja töötanud inimesed mäletavad IBM arvutite vene analooge - ES arvuteid. Eestis paistavad nad olevat välja suremas, aga mujal maailmas on nad üsna populaarsed. Seega ei ole midagi imelikku, kui Teil on vaja ühel päeval telnettida sellisesse arvutisse. IBM suurarvutite rakendused töötavad kas reare iimis või nn 3270 terminali re iimis. Esimesel juhul teil pole probleeme, küll võib Teil tekkida raskusi IBM suurarvutite lemmikuga - 3270 terminaliga. Viimane moodus on muide üsna effektiivne ja ökonoomne. Ta on orienteeritud formateeritud info vahetamiseks. Kui Teie telnet kutsungile vastab arvuti operatsioonisüsteemiga "VM" või "VMS", siis Te vajate suure tõenäosusega erilist klientprogrammi, mis kannab tavaliselt nime tn3270. IBM Unixis (AIX) on ta kindlasti olemas. Rafineeritumates PC pakettides (näiteks, FTP Software TCP/IP) võib ka teda leida. Tasub ka kontrollida, kas Teie klientprogrammi pole mingite parameetritega võimalik häälestada selleks tööks. Kindlasti on ta vaba tarkvarana kuskil olemas.

"Mudamäng" telnetiga.

Telneti üks populaarseimaid rakendusi noorte hulgas on nn "mudamäng", mis tuleneb lühendist MUD (MultiUser Dungeon). Mängu idee on minu meelest järgmine: kasutajad üle maailma meldivad "muda" serverisse, valivad endale sobiva rolli ja koostöös partneritega võtavad ette põnevaid käike. Minu meelest see mäng on üsna hea: mulle tundub, et minu poeg Taavi sai sealt ettekujutuse inglise keelest, arvutitest ja Internetist. Mängu eeliseks on ka see, et kuna kogu infovahetus käib tekstire iimis, siis ta pole Internetile oluline koormus, vähemalt võrreldes pornopiltide ja laulude transportimisega. Eestlaste hulgas olla populaarsemad mängukohad:

Hetkel alljärgnevate viidetega ei saa kuhugi !!

telnet://marcel.stacken.kth.se:4000 - alex

telnet://139.241.36.229:4000 - grimne

telnet://128.178.77.5:4242/ - mume

Eestiski saab mõnesse serverisse:

telnet://stonia.ut.ee:4000/ - x

telnet://power.bcs.ee:4000/ - estonian war

Edasipüüdlikumad installeerivad mängimiseks spetsiaalse klienditarkvara - tintin.

Jutukad

Jutukas on mudamäng, milles "mängu" tegelikult ei toimu: mängu keskkonda kasutatakse omavaheliseks suhtlemiseks. Eestis on populaarsemad:

telnet://random.cc.ttu.ee:5555

telnet://sneezy.net.ut.ee:4002

Raamatukogude kataloogid. andmebaasid

telnet://utlib.ee/ - Tartu Ülikooli Raamatugu (login: ingrid

telnet://locis.loc.gov/ - USA Kongressi Raamatukogu

telnet://marvel.loc.gov/ - USA Kongressi Raamatukogu

telnet://pac.carl.org/ - Raamatute baas

telnet://echu.lu/ - Euroopa Ühenduse andmebaasid (Logimiseks ECHO)

telnet://lawnet.law.columbia.edu/ - Juriidiline info

Näiteid muudest ressurssidest

telnet://cast.uark.edu/ - Arheloogia, login nadb

telnet://camms2.caos.kun.nl:2034/ - Keemiliste elementide perioodilisuse tabel

telnet://eics.daimi.aau.dk:5000/ - Male server

telnet://eel.st.usm.edu:7777/ - Ristsõna server

telnet://rusinfo.rus.uni-stuttgart.de/ - retseptid, kokaraamat, login info

telnet://culine.colorado.edu:859/ - NBA

telnet://culine.colorado.edu:860/ - NHL

Copyright © Uuno Vallner, 12. märts 1996. a.

Uuno Vallner: uuno@rk.ee