EDO (Extended Data Output) DRAM on arvutite põhimäludes kasutatava dünaamilise mälu (DRAM-i) variatsioon, kust andmeid saab tavalisega võrreldes kiiremini kätte. Tritoni chipset-iga Pentiumi emaplaadi korral tähendab see mälu poole pöördumisel kahe ootetakti asemel ühe kasutamist. Tavaliselt saab DRAM-i tüübist aru BIOS ja programmeerib chipset-i vastavalt, arvutikasutajal endal pole vaja midagi teha. Õigemini öeldes - ta ei saagi midagi teha, isegi kui oleks vaja! Näiteks selgus Astrodatas tehtud katsetustel, et firma QDI tavalise Pentiumi emaplaadi puhul ei toimunud mingit kiiruse muutust, kuigi käivitamisel BIOS teatas EDO DRAM-i olemasolust. Sama firma pipeline burst cache-ga emaplaadi korral kiirus siiski kasvas, kuigi üsna vähesel määral:

L.1 - sisemise cache kiirus KB/s

L.2 - välimise cache kiirus KB/s

RAM - põhimälu kiirus KB/s

CPUmark16 on mõõdetud PCbench 9.0 - ga, teised näitajad Comptest 2.60-ga.

Niisiis ei anna EDO RAM'i kasutamine sellist efekti, mida saime pipeline cache'iga plaadi kasutamisel tavalise plaadiga võrreldes. Võiks isegi öelda, et tavalisele plaadile pole EDO mälu pealepanek täiendavate finantskulutuste tõttu otstarbekas. Tuleks aga veel rõhutada, et hea cache-i korral peabki põhimälu mõju kiirusele olema väike - see ju cache'i ülesanne ongi.

Varsti on turule on jõudmas BEDO (Burst EDO) DRAM'i nime kandev versioon EDO DRAM'st. Sellele erilist edu ei ennustata, kuna saavutatav efekt on liiga väike. Ega EDO DRAM'ilgi ilmselt pikka iga ole, näiteks Pentium Pro Inteli chipset-idel on tema kasutamise võimalus ära jäetud. Suuremat ja kestvamat edu oodatakse SDRAM'lt (Syncronous DRAM), mille laiem kasutuselevõtt toimub aga ilmselt alles 1997 aastal.

Neile, kes on kursis, mis on CAS, RAS ja ajadiagrammid:

Nagu järgnevalt ajadiagrammilt näha, võetakse EDO DRAM-st CAS# signaali lühendamise arvel andmeid tihedamalt välja.