Eesti Cache

Interneti ja eriti WWW kasutajatel Eestis on soovitatav kasutada hierarhilist cache/proxy süsteemi, selleks on vaja see oma WWW-lehitseja abil määrata alljärgnevalt:

Netscape Navigatori kasutajad

• Vali rippmenüüst Options
• Vali Network Preferences...
• Vali Proxies
• Märkige raadionupp Manual Proxy Configuration: ja valige View ..., edasi kirjutage sisestuslahtritesse FTP Proxy:, Gopher Proxy: ja HTTP Proxy: ning vastavatesse Port: lahtritesse oma teenusepakkuja Proxy/Cache serveri aadressi (vaata ka serverite nimekirja)
• Lahtrisse No Proxy for: kirjutage .ee

Microsoft Internet Exploreri (MS IE 3.0) kasutajad

• Vali rippmenüüst View
• Vali Options...
• Vali Connection
• Menüüs Proxy Server märgi ära kastike Connect through a proxy server ja vali nupp Settings...
• Kirjutage sisestuslahtritesse HTTP:, FTP: ja Gopher: oma teenusepakkuja Proxy/Cache serveri aadressi (vaata ka serverite nimekirja)
• Lahtrisse Exceptions (Do not use proxy server for addresses beginning with:) kirjutage *.ee

Lynxi kasutajad

• kirjeldage keskkonnamuutuja http_proxy väärtus vastavalt kasutatava keskkonna (sh, csh, tksh, bash, ...) reeglitele http://cache.[teenusepakkuja].ee:proxy_port/

Netscape (ver. alates 2.0) pruukijad saavad lisaks kasutada ka automaatset Proxy konfigureerimist, valides menüüst Option-->Network Preferences-->Proxies-->Automatic Proxy Configuration ning kirjutades lahtrisse:

               http://www.[teenusepakkuja].ee/[konfiguratsioonifail].pac

Põhjalikum ingliskeelne selgitus erinevate platvormide erinevate WWW-lehitsejate jaoks, samuti käsitsi muudetavate konfiguratsioonifailide kirjeldused on ka dokumendis Browser configuration for caching

Ajaloost

Kõigepealt, tihti küsitakse, et mis vahe on mõistetel 'cache' ja 'proxy'? Olgu siinkohal väike ingliskeelne selgitus:

Just to clarify this, as I know there have been some misunderstandings. The "cache proxy" (or "proxy cache") server is, at one and the same time, a "proxy" (it accepts requests from clients, and carries them out on the clients' behalf) and a "cache" (it keeps a copy of the documents that it retrieves, and fulfils subsequent requests from that copy where appropriate). In what follows, I sometimes refer to this server as a "proxy" and sometimes as a "cache", depending on which of its functions is being emphasised in that particular context.

Eestis on testitud juba alates novembrist 1995.a. (algselt Harvestil, viimasel ajal Squidil baseeruvat) naabercache'de süsteemi. Esialgu katsetati seda Rahvusraamatukogu/CIESINi ja Teleporti süsteemides.

Peale teadet, et alates 4.veebruarist 1996.a. on ajutiselt häiritud EENeti välisliini läbilaskevõime ja tekivad probleemid nii teadusasutustel ja kõrgkoolidel, on oma cache'i kasutusele võtnud ka paljud organisatsioonid ja Interneti teenusepakkujad.

Nimekiri kasutusel olevatest cache/serveritest koos lühikese ülevaatega piirangutest ja spetsiifilist juttu on Interneti aadressidel:

• http://www.ee/cache/list.html
• Mida silmas pidada cache serverite puhul? Andres Kroonmaa, mõeldud pigem cache-manageridele

Squid/Harvesti eelised Netscape'i, NCSA jt. ees

Mitme cache'i teenuse pakkujate vahel lepitakse kokku struktuuris, kes on omavahel 'naabrid' ja kes on 'ülemus'.

See ongi kõige huvitavam, sest ...
Kasutajate, kes on oma WWW-lehitseja konfiguratsioonis määranud proxy-ks mõne Squid/Harvestil põhineva cache-serveri puhul toimib server päringu saamisel umbes järgnevalt:

• a) kontrollib konfiguratsioonifailist, kas küsitud aadressiga lehekülge peabki kusagil caches olema (mõnel juhul pole vaja hoida endal sama lokaalvõrgu infot või näiteks eestisisest infot) või tuleb seda kohustuslikult alati originaalkohast küsida (enamasti ei salvestata kunagi läbi programmide /cgi-bin/, soovituslikult ka .cgi tulevat infot, samuti lehekülgi päistega Pragma: No Cache)
• b) vaatab kas soovitud lehekülge tal endal ehk juba caches valmis pole;
• c) kontrollib eriprotokolliga (UDP) kõiki naabreid, vanemaid ja originaalasukohta (timeout 2 sekundit);
• d) kui kellelgi (naabritel või vanemail) on asi olemas ("Hit"), siis tõmbab dokumendi sellelt, kes kõige kiiremini vastas;
• e) kui mitte kellelgi pole ning ka originaalasukoht ei vastanud 2 sekundi jooksul, siis laseb lehe ära tõmmata sellel naabril/vanemal, kes kõige kiiremini vastas et tal pole ("Miss"), s.t. natukese aja pärast Reply tehes on keegi serveritest selle dokumendi juba ära tõmmanud ja te saate seda juba kiiresti lugeda.

Seega: hierarhiline süsteem võimaldab päringu saamisel kontrollida enne küsitud URLi välismaalt tõmbamist selle võimalikku olemasolu ka 'naabritelt', s.o. eestisiseselt.

Pikka aega (kuni august 1996) oli kokku lepitud, et Eestis kõik suuremad cache'i teenust pakkuvad serverid on omavahel 'naabrid'. Seoses suure hulga uute cache-serverite tekkimisega on praegu soovituslik, et erinevate väiksemate organisatsioonide, ülikoolide/teaduskondade, firmade serverid omavad vaid paari 'naabrit' ja ka ühte 'ülemust' oma füüsilise teenusepakkuja juures. Loomulikult võivad olla 'naabrid' omavahel ka teenusepakkujate serverid.

Loodetavasti realiseerub kunagi ka kogu Eesti keskse 'vanem'-cache'i idee, see töötleks siis teistelt (teenusepakkujate) serveritelt tulnud päringuid enne nende otsimist välismaalt.

See lehekülg ongi loodud cache-serverite konfiguratsiooni koordineerimiseks, lisaks on olemas ka kinnine meililist harvest@lists.ut.ee, lähem info harvest-owner@lists.ut.ee.

Harvesti süsteemiga saab lähemalt tutvuda http://harvest.cs.colorado.edu/, viimane 'vaba' versioon oli 1.4. Versioonid alates 2.0 nõuavad registreerumist ja maksmist :-(, täpsem info aadressil http://www.netcache.com/.
Viimasel ajal on üha enam populaarsust võitnud Harvestiga sarnane kuid paremate funktsionaalsete võimalustega ja töökindlam Squid. Squidi koduleht asub aadressil: http://squid.nlanr.net/, ka Eestisse peegeldatakse uusimaid versioone regulaarselt:

• ftp://ftp.uninet.ee/pub/networking/www/cache/Squid/
• ftp://ftp.ut.ee/pub/WWW/cache/Squid/

Euroopa suuremate cache-serverite nimekiri on http://www.terena.nl/projects/insight/caching/. Kindlasti soovitame vaadata ka kampaania Cache Now! lehekülgi aadressil http://vancouver-webpages.com/CacheNow/ ja ülevaatlikku raportit Caching on JANET.