Firma AMD uus protsessor Am5x86-P75-S pole tegelikult mitte midagi muud, kui 133 MHz (4 x 33 MHz) taktsagedusega 486. Tema suurimateks erinevusteks AMD eelmistest 486-protsessoritest on 16 KB sisemine write-back cache ja täiustatud energiasäästu süsteem. Meenutame, et 16 KB sisemine cache oli juba Inteli 486DX4/100 protsessoril, tõsi küll, mitte write-back, vaid write-through cache-na.

Seega on numbri "5" kasutamine rohkem reklaamimaigulise iseloomuga, kuna firmal AMD pole veel turul tõelist viienda põlvkonna protsessorit, võistlejat Inteli Pentiumile. Et asjale veelgi jumet lisada, on AMD koos teiste Inteli konkurentidega (Cyrix, IBM) leiutanud mõiste P-reiting (P tähendab muidugi Pentiumi). Selle järgi on protsessori P-reiting näiteks 75 (tähistatakse P75), kui tema Winstone 96 benchmark-i tulemus on sama suur või suurem kindlaksmääratud konfiguratsiooniga 75 MHz Pentium-süsteemi omast. AMD väitel ongi Am5x86 P-reiting P75, st. ta vastab võimsuselt 75 MHz taktsagedusega Pentiumile. Sellele viitab ka "P75" kombinatsiooni esinemine protsessori täielikus tüübitähises (Am5x86-P75-S).

Astrodatas tehtud kiiruse mõõtmised on toodud järgmises tabelis:

Astrodatas testitud süsteemi konfiguratsioon:

Nagu näha, pole AMD väited päris alusetud, kuid palju sõltub siiski konkreetsest emaplaadist.

Kas kasutada Am5x86't või mitte? Kui on juba olemas Am5x86 -le sobiv 486 emaplaat (vanemate emaplaatide puhul on süsteemi töölesaamine vägagi kaheldav), siis tasub näiteks 66 MHz taktsagedusega 486 asemel Am5x86 tõesti kasutusele võtta, kiiruslik võit on täiesti tuntav. Kui aga on vaja uut 75 MHz taktsagedusega Pentiumi võimsusega arvutit, siis tuleks see ka muretseda, sest Am5x86 korral tuleb suurema võimsustarve tekkimisel seda varsti ikkagi teha. Palju ei aita ka AMD poolt planeeritav 160 MHz taktsagedusega Am5x86, sest 486 arhitektuur on end siiski juba ammendanud. Vajadus kiirema protsessori järele tekib tarkvara ja eriti multimeedia kiire arengu tõttu niikuinii varem kui seda arvata osatakse.